Võtan endale vaba inimesena vastutuse käituda õiglase kohtlemise põhimõttel:
- Ma olen vaba kodanik, ühisvara kaasomanik ja arvestan teistega.
- Omanikuna suhtun ühisvarasse heaperemehelikult ja nõuan seda ka teistelt.
- Omanikuna ei reosta elu- ega looduskeskkonda.
- Omanikuna ei ela ma teiste kulul.
- Ma olen aus ja aval, aga mitte lihtsameelne – kõike ei ütle avalikkusele välja.
- Ma olen avatud. Mida avatum olen, seda suurem on usaldus.
- Ma arutlen argumenteeritult – arutleda saab ainult püstitatud eesmärgi olemasolu korral.
- Ma ei vaidle – vaidlus on mõttetu ja viib halva tulemuseni, kuna puudub ühine eesmärk.
- Ma olen objektiivne. Mida subjektiivsem olen, seda haavatavam.
- Ma ei demagoogitse – demagoogia on tõe väänamine.
- Teen selget vahet, kas väide on fakt, arvamus või usk.
- Mida vähem ma tean, seda rohkem usun ja loodan – lootus on lollide lohutus.
- Tunded ei tohi ületada mõistust.
- Ma olen mõistlik ja püüan kontrollida oma emotsioone.
- Ma austan ennast, teisi ja teiste tegemisi.
- Ma olen täpne ja ei hiline. Kui hilinen, siis teatan.
- Ma kritiseerin konstruktiivselt.
- Kriitika peab olema põhjendav, parendav, õiglane ja faktipõhine, mitte eeldav või oletav.
- Ma ei õigusta. Õigustada saab ainult halba või valesti tehtut, et seda ikka ja jälle korrata.
- Kui teen vea, siis tahan sellest aru saada ja seda tunnistada, sest tahan pareneda.
- Ma käitun avalikus ruumis hea tava kohaselt.
Teadvustan, et ülaltoodud põhimõtete vastu eksides olen manipuleeritav ja ärakasutatav ehk ORI, sest orjal ei ole lubatud ise:
- mõelda, sest tema eest mõeldakse – tulemuseks on mõtlemisvõimetus;
- otsustada, sest tema eest otsustatakse – tulemuseks on otsustusvõimetus;
- mõtlemisvõimetuse ja otsustusvõimetuse puudumise tulemuseks on vastutusvõimetus!
Me oleme inimesed ja inimestena on meil nõrkused, nõrkused mõjutavad aga meie põhimõtteid ja tulemusena on, et meis kõigis on seda orjalikkust – vähemal või rohkemal määral!